Millal leping lõpeb ja mis jääb pärast kehtima?

Korteri üürnik annab võtmed tagasi, ettevõte lõpetab teenuse tellimise või ostja soovib puudusega kaubast loobuda. Igas sellises olukorras tekib sama küsimus: millal leping lõpeb? Vastus ei sõltu ainult sellest, kas pooled enam koostööd teha ei soovi. Määrav on lepingu liik, selle sõnastus, poolte senine käitumine ja põhjus, miks lepingut soovitakse lõpetada.

Lepingu lõppemine võib tähendada väga erinevaid asju. Mõni leping lõpeb kokkulepitud kuupäeval, teine pärast kohustuste täitmist ning kolmas alles siis, kui ülesütlemisavaldus on teise pooleni jõudnud. Kiirustades saadetud e-kiri või maksete lihtsalt peatamine ei pruugi lepingut lõpetada. Vastupidi, see võib kaasa tuua nõude tasumata arvete, viivise või kahju hüvitamiseks.

Millal leping lõpeb tähtaja või täitmise tõttu?

Tähtajaline leping lõpeb üldjuhul kokkulepitud tähtaja saabumisel. Näiteks võib üürileping olla sõlmitud üheks aastaks või teenuse osutamise leping konkreetse projekti lõpuni. Kuid enne eeldamist, et tähtaja möödumine lahendab kõik, tuleb lugeda lepingu lõppsätteid. Sageli on seal automaatse pikenemise tingimus: kui kumbki pool ei teata teatud ajaks lõpetamise soovist, jätkub leping järgmiseks perioodiks.

Selline tingimus on levinud side-, hooldus-, raamatupidamis- ja äriruumide lepingutes. Kui etteteatamistähtaeg jääb tähelepanuta, võib leping pikeneda ka siis, kui teenust enam tegelikult ei kasutata. Kasutamata teenus ei tähenda iseenesest, et tasukohustus on kadunud.

Leping võib lõppeda ka nõuetekohase täitmisega. Kui müüja annab asja üle, ostja tasub hinna ning muid kohustusi ei ole, on tehingu põhiline eesmärk saavutatud. Siiski võivad ka pärast täitmist jääda kehtima garantiiga, konfidentsiaalsusega, leppetrahviga või vaidluste lahendamisega seotud kokkulepped. Seetõttu ei tähenda sõna „lõppenud” alati, et pooltel pole enam ühtegi õigust ega kohustust.

Poolte kokkulepe on sageli kõige selgem lahendus

Lepingu võib lõpetada poolte kokkuleppel igal ajal, kui mõlemad sellega nõustuvad. Praktikas on see sageli kõige väiksema riskiga tee, eriti pikaajalise koostöö, üürisuhte või teenuselepingu puhul. Kokkuleppes tasub kirja panna lõpetamise kuupäev, lõpparve tasumise kord, vara ja dokumentide tagastamine ning see, kas pooltel on pärast lõpetamist teineteise vastu veel nõudeid.

Suuline kokkulepe võib olla kehtiv, kuid hiljem on seda raske tõendada. Kui algne leping nõudis kirjalikku või kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi, on mõistlik vormistada ka lõpetamine samal viisil. E-kirjavahetus võib olla piisav vaid siis, kui sellest nähtub üheselt, millega pooled nõustusid.

Eriti oluline on eristada läbirääkimist kokkuleppest. Lause „otsime võimalust koostöö lõpetamiseks” ei ole veel lepingu lõpetamise kokkulepe. Kuni tingimused ei ole selgelt kokku lepitud, tuleb lähtuda sellest, et olemasolev leping kehtib edasi.

Ülesütlemine: millal võib lepingust edaspidi loobuda?

Ülesütlemine tähendab tavaliselt kestvuslepingu lõpetamist tuleviku suhtes. Kestvusleping on suhe, kus kohustusi täidetakse aja jooksul - näiteks üürileping, igakuine hooldusleping või tähtajatu teenusleping. Juba nõuetekohaselt täidetu jääb üldjuhul kehtima: üürnik peab tasuma kasutatud aja eest üüri ja teenuse tellija juba osutatud töö eest tasu.

Tähtajatu lepingu saab enamasti korraliselt üles öelda, järgides lepingus või seaduses ette nähtud etteteatamistähtaega. See tähtaeg ei ole pelk formaalsus. Kui teade saadetakse liiga hilja, lõpeb leping mitte soovitud kuupäeval, vaid pärast nõutud tähtaja möödumist.

Tähtajalise lepingu korral on olukord kitsam. Seda ei saa tavaliselt korraliselt enne tähtaega lõpetada, välja arvatud juhul, kui leping või seadus seda lubab. Tähtajalise lepingu enneaegseks lõpetamiseks võib olla vaja mõjuvat põhjust, näiteks teise poole oluline rikkumine. Ka siin tuleb hinnata asjaolusid eraldi: üks hilinenud makse ei pruugi alati õigustada viivitamatut lõpetamist, kuid korduvad makseviivitused või selged kokkuleppe rikkumised võivad seda teha.

Ülesütlemisavaldus peab jõudma teise pooleni. Pelgalt kirja postitamine või e-kirja saatmine ei pruugi vaidluse korral tõendada, et adressaat selle kätte sai. Seepärast tasub valida saatmisviis, mille kohta jääb alles usaldusväärne jälg, ning sõnastada avaldus konkreetselt. Kirjas peaks olema selge, milline leping öeldakse üles, mis alusel ja mis kuupäevast see lõpeb.

Erakorraline ülesütlemine nõuab põhjendust

Erakorraline ülesütlemine lõpetab lepingu tavaliselt kiiresti, sest teiselt poolelt ei saa mõistlikult oodata suhte jätkamist. Selleks võib alust anda oluline lepingurikkumine, usalduse tõsine kahjustumine või muu asjaolu, mis muudab lepingu jätkamise talumatuks.

Sageli tuleb enne erakorralist ülesütlemist anda rikkunud poolele võimalus puudus kõrvaldada. Näiteks tasumata arve puhul võib olla vajalik määrata täiendav mõistlik tähtaeg. Erandid on võimalikud, kui rikkumine on sedavõrd tõsine, et ootamine ei ole põhjendatud. Vale samm selles etapis võib muuta ülesütlemise kehtetuks ja tuua kaasa vastutuse lepingu enneaegse lõpetamise eest.

Taganemine ei ole sama mis ülesütlemine

Taganemist kasutatakse eelkõige ühekorraliste lepingute puhul, näiteks ostu-müügitehingus või töövõtulepingus. Selle mõte on vabastada pooled täitmata kohustustest ja võimalusel pöörata juba tehtu tagasi. Kui ostja taganeb põhjendatult lepingust, tagastab ta asja ning müüja tagastab saadud raha.

Taganemise alus võib olla oluline rikkumine, näiteks puudusega kaup, mida müüja mõistliku aja jooksul ei paranda ega asenda. Tarbijal võib teatud kaugmüügi või väljaspool äriruume sõlmitud lepingu korral olla ka seadusest tulenev taganemisõigus. Selle kasutamise tingimused ja tähtajad on aga konkreetsed ning erandeid on palju.

Oluline on mitte kasutada mõisteid juhuslikult. Kui lepingus või avalduses kirjutatakse „taganen lepingust”, kuid tegelikult soovitakse lõpetada igakuine teenus tulevikuks, võib tekkida vaidlus nii avalduse sisu kui ka tagajärgede üle. Õige õiguslik vorm sõltub sellest, milline leping on sõlmitud ja mis juhtus.

Lõppemine ei kustuta automaatselt võlgu ega nõudeid

Lepingu lõppemine ei kõrvalda juba tekkinud võlgnevust. Kui töö on tehtud või ruume on kasutatud, võib tasunõue jääda kehtima ka pärast lepingu lõpetamist. Sama kehtib viivise, kahju hüvitamise, leppetrahvi ja põhjendatud kulude nõuete kohta.

Näiteks võib üürileping lõppeda, kuid vaidlus tagatisraha tagastamise, kommunaalkulude või kahjustuste üle jätkub. Teenuseleping võib lõppeda, kuid teenuse osutaja nõuab tasu etteteatamistähtaja eest. Müügilepingust taganemine võib omakorda kaasa tuua vaidluse selle üle, kas puudus oli piisavalt oluline või kas ostja teatas sellest õigel ajal.

Nõuded ei kao ainult seetõttu, et pooled lõpetasid suhtlemise. Ka pärast lepingu lõppu tuleb arvestada aegumistähtaegadega. Kui nõudele õigel ajal ei reageerita, võib vaidlus jõuda maksekäsu kiirmenetlusse või kohtusse ajal, mil algsed dokumendid ja kokkulepped on juba ununenud.

Enne lõpetamisavalduse saatmist kontrollige neid asjaolusid

Enne avalduse tegemist lugege läbi lepingu tähtaja, pikenemise, ülesütlemise, teadete edastamise ja vastutuse sätted. Vaadake üle ka lisad, pakkumused, üldtingimused ning hilisem kirjavahetus - mõnikord on pooled muutnud algset kokkulepet e-kirja teel.

Seejärel küsige endalt, kas soovite lõpetada lepingu tulevikuks või teha juba toimunud tehingu võimalikult olematuks. Kas teine pool on rikkunud lepingut, kas talle anti võimalus rikkumine parandada ja millised tõendid seda kinnitavad? Alles siis saab valida, kas sobiv on kokkulepe, korraline või erakorraline ülesütlemine või taganemine.

Kui summa, vara või edasine vastutus on oluline, tasub lõpetamisavaldus enne saatmist üle kontrollida. Eurocity Õigusbüroo kuulab olukorra ära, selgitab võimalusi arusaadavalt ning aitab koostada avalduse, mis vastab tegelikule eesmärgile. Rahulikult ja õigel ajal tehtud samm võib ära hoida pika ning kuluka vaidluse.