Kuidas võlga sisse nõuda ja raha kätte saada

Arve tähtpäev on möödas, lubatud makset ei tule ja võlgnik ei vasta enam kõnedele. Sellises olukorras tekib õigustatud küsimus, kuidas võlga sisse nõuda nii, et kulud ja ajakulu ei kasvaks suuremaks kui nõue ise. Kiire, rahulik ja tõenditel põhinev tegutsemine annab enamasti parema tulemuse kui korduvad emotsionaalsed meeldetuletused.

Võla sissenõudmine ei tähenda alati kohtusse minekut. Paljud nõuded lahenevad pärast selget nõudekirja või realistliku maksegraafiku kokkuleppimist. Kui kokkulepet ei sünni, peab aga olema valmis kasutama ametlikumaid võimalusi. Õige tee sõltub sellest, kas võlg on vaieldav, kui suur on nõue, millised dokumendid olemas on ning kas võlgnikul võib olla vara või regulaarne sissetulek.

Alusta sellest, et nõue oleks selge ja tõendatav

Enne kui nõuad raha tagasi, pane paika, mille eest ja millal võlg tekkis. Vaata üle leping, tellimus, arve, üleandmisakt, kirjavahetus, pangaväljavõte ning muud dokumendid, mis näitavad kokkulepet ja kohustuse täitmist. Ka suuline kokkulepe võib olla kehtiv, kuid selle tõendamine on tavaliselt keerulisem.

Ettevõtte puhul tasub kontrollida, kas arve esitati õigele juriidilisele isikule ja kas lepingu sõlmis isik, kellel oli selleks õigus. Eraisiku puhul tuleb veenduda võlgniku õiges nimes ja kontaktandmetes. Kui nõue on algusest peale suunatud vale isiku vastu, võib hilisem menetlus võtta asjatult aega.

Arvuta välja põhinõue, võimalik viivis ja põhjendatud kulud. Viivist saab üldjuhul nõuda siis, kui rahalise kohustuse täitmisega on viivitatud, kuid selle suurus ja alus sõltuvad lepingust ning seadusest. Kui lepingus on kokku lepitud ebamõistlikult kõrge viivis, võib selle üle tekkida vaidlus. Seetõttu on mõistlik esitada nõue läbipaistvalt: näita eraldi põhisumma, arvestusperiood ja viivise summa.

Ära jäta nõuet liiga kauaks seisma. Nõuded aeguvad ning aegumistähtaeg sõltub nõude liigist ja asjaoludest. Paljude lepinguliste nõuete puhul on üldine aegumistähtaeg kolm aastat, kuid erandeid on. Aegumise küsimus vajab eriti tähelepanu siis, kui võlg on vana, võlgnik on seda vahepeal tunnistanud või pooled on maksegraafikut muutnud.

Kuidas võlga sisse nõuda nõudekirjaga

Nõudekiri on sageli esimene sisuline samm. See ei pea olema ähvardav, kuid peab olema konkreetne. Võlgnik peab kirjast üheselt aru saama, mida temalt nõutakse, mille alusel ja mis tähtajaks.

Kirjuta nõudekirja võlausaldaja ja võlgniku andmed, nõude tekkimise alus, tasumata summa, viivise nõue juhul, kui seda nõuad, ning mõistlik maksetähtaeg. Lisa kontonumber ja märgi, mis juhtub juhul, kui makset või põhjendatud vastust ei tule. Näiteks võib teavitada kavatsusest pöörduda maksekäsu kiirmenetlusse või kohtusse ning nõuda menetluskulude hüvitamist seaduses ette nähtud ulatuses.

Tavaliselt on sobiv anda vastamiseks või tasumiseks 7 kuni 14 päeva. Väga lühike tähtaeg võib mõjuda ebamõistlikult, eriti kui võlgnik ei ole arvet varem saanud. Samas ei ole mõtet anda lõputult uusi tähtaegu inimesele või ettevõttele, kes on korduvalt lubanud, kuid lubadust ei täida.

Saada nõudekiri viisil, mida saab hiljem tõendada. E-kiri on praktiline, kui senine suhtlus on toimunud samal aadressil. Olulisema või suurema nõude korral tasub kasutada lisaks tähitud kirja või muud usaldusväärset kättetoimetamisviisi. Hoia alles saadetud kiri, lisad ja info selle kohta, millal see võlgnikuni jõudis.

Kuula põhjendust, kuid ära lase end venitada

Võlgnik võib väita, et töö oli puudulik, kaup jäi üle andmata, arve on vale või tal puudub praegu maksevõime. Kõik vastused ei ole üksnes aja võitmiseks. Kui teine pool esitab sisulise pretensiooni, tuleb seda hinnata. Vaieldava nõude korral ei pruugi maksekäsu kiirmenetlus olla sobiv ega too pelk surve kiiresti lahendust.

Kui probleem on ajutine makseraskus, võib praktiline lahendus olla kirjalik maksegraafik. Selles tuleks määrata osamaksed, kuupäevad, viivise arvestamise kord ja tagajärg juhuks, kui üks makse jääb tegemata. Võlgniku selge kirjalik kinnitamine, et ta võlga tunnustab, võib hiljem osutuda väga oluliseks.

Maksegraafik ei ole hea lahendus siis, kui võlgnik väldib dokumentide allkirjastamist, pakub ebareaalseid summasid või on jätnud varasemad graafikud täitmata. Sel juhul võib edasine ootamine vähendada võimalust raha tegelikult kätte saada. Eriti ettevõtte võlgade korral tuleb arvestada, et majanduslik olukord võib kiiresti muutuda.

Maksekäsk või hagi: millal pöörduda kohtusse?

Kui rahaline nõue on selge, kindla summaga ja võlgnik seda sisuliselt ei vaidlusta, võib sobida maksekäsu kiirmenetlus. See on kohtumenetluse lihtsustatud vorm rahaliste nõuete lahendamiseks. Võlgnikule antakse võimalus nõudele vastu vaielda. Kui ta vastuväidet ei esita ja kohus teeb maksekäsu, saab selle alusel hiljem pöörduda kohtutäituri poole.

Kui võlgnik esitab vastuväite, ei tähenda see veel, et nõue oleks kaotatud. See tähendab, et asja tuleb vajadusel edasi lahendada hagimenetluses, kus pooled esitavad oma tõendid ja põhjendused. Hagi võib olla õige valik ka kohe alguses, kui vaidlus puudutab näiteks töö kvaliteeti, lepingu tõlgendamist, tasaarvestust või kahjunõuet.

Kohtusse pöördudes tuleb arvestada riigilõivu, võimalike õigusabikulude ja ajakuluga. Samas ei tohiks kulude kartus sundida loobuma põhjendatud nõudest. Kui nõue rahuldatakse, võib kohus panna menetluskulud üldjuhul kaotanud poole kanda, kuid täpne tulemus sõltub asjaoludest ja sellest, millises ulatuses nõue rahuldatakse.

Kohtulahend ei maksa võlga automaatselt ära

Täitedokument, näiteks jõustunud kohtulahend või maksekäsk, annab õiguse alustada täitemenetlust. Selleks tuleb pöörduda kohtutäituri poole. Kohtutäitur saab seaduses ette nähtud korras otsida võlgniku vara ja sissetulekuid ning teha toiminguid nõude täitmiseks.

Siin on oluline praktiline vahe: õiguslikult põhjendatud nõue ja tegelik laekumine ei ole alati sama asi. Kui võlgnikul puudub vara, ametlik sissetulek või ta on maksejõuetu, võib raha kättesaamine võtta kaua aega. Ettevõtte puhul võib tekkida vajadus hinnata ka pankrotiavalduse või muude menetluste võimalust. Sellist sammu ei tasu teha pelgalt survevahendina - enne tuleb kontrollida fakte ja valida olukorrale sobiv lahendus.

Millal tasub kaasata jurist?

Juristi abi on mõistlik küsida enne, kui nõue muutub pikaks kirjavahetuseks või kohtuvaidluseks. Eriti siis, kui summa on märkimisväärne, leping on ebaselge, võlgnik vaidleb vastu, nõue võib aeguda või vastaspoolel on juba esindaja. Professionaalselt koostatud nõudekiri aitab sageli eristada olukorda, kus maksmine lihtsalt venib, olukorrast, kus vaidlus vajab põhjalikumat ettevalmistust.

Eurocity Õigusbüroo kuulab olukorra ära, aitab dokumendid läbi vaadata ning selgitab arusaadavalt, kas otstarbekas on saata nõudekiri, sõlmida maksegraafik, alustada maksekäsu kiirmenetlust või esitada hagi. Enne töö alustamist saab kokku leppida töö mahu ja hinna, et järgmine samm oleks selge.

Võla sissenõudmisel ei anna parimat tulemust kõige valjem nõudmine, vaid õigel ajal tehtud põhjendatud samm. Kui dokumendid on korras ja suhtlus kontrollitud, on Sul parem võimalus saada kätte nii raha kui ka selgus selle kohta, mida edasi teha.