Kuidas lapse elatist nõuda ja mida arvestada

Vanemate lahkuminek ei lõpetata kummagi vanema kohustust lapse ülalpidamises osaleda. Küsimus, kuidas lapse elatist nõuda, muutub sageli teravaks siis, kui kokkulepped jäävad suuliseks, maksed hilinevad või üks vanem ei panusta lapse igapäevastesse kuludesse üldse. Sellises olukorras aitab rahulik ja kindel tegevusplaan hoida fookuse sellel, mis on kõige olulisem - lapse heaolul.

Elatis ei ole teise vanema karistamine ega läbirääkimisvahend suhtlemiskorra üle. See on lapse õigus saada mõlemalt vanemalt ülalpidamist vastavalt tema vajadustele ja vanemate võimalustele. Kui vanemad ei ela koos, täidab lapsega koos elav vanem oma kohustust enamasti lapse igapäevase kasvatamise ja kulude kandmise kaudu. Teise vanema panus tuleb tavaliselt rahalise elatisena.

Kuidas lapse elatist nõuda enne kohtusse pöördumist

Kui suhtlemine on vähegi võimalik, tasub alustada selgest kirjalikust ettepanekust. Kirjalik vorm ei tähenda tingimata ametlikku juristi koostatud dokumenti. Esmaseks sammuks võib olla e-kiri või sõnum, kus kirjeldate lapse tavapäraseid kulusid, pakute välja igakuise elatise summa ja märgite makse tähtpäeva ning konto, kuhu raha kanda.

Oluline on teha ettepanek piisavalt konkreetselt. Üldine palve „palun aita lapse kulusid maksta” jätab liiga palju tõlgendusruumi. Kui aga kirjas on näiteks soov maksta iga kuu kindlal kuupäeval kindel summa, saab hiljem selgelt hinnata, kas kokkulepe sündis ja kas seda täideti.

Vanemad võivad kokku leppida nii igakuises makses kui ka selles, milliseid kulusid teine vanem otse tasub. Näiteks võib üks vanem maksta lapse huviringi või ravikindlustusega seotud kulusid. Selline lahendus võib toimida, kuid ainult siis, kui kokkulepe on läbipaistev ja katab lapse vajadused tegelikult. Pelgalt üksikute ostude tegemine ei pruugi asendada regulaarset elatist.

Kui jõuate kokkuleppele, pange see kirja. Märkige vähemalt elatise summa, maksepäev, tasumise viis, võimalikud lisakulude jagamise põhimõtted ning kuupäev, millest kokkulepe kehtib. Praktikas vähendab selge kirjalik kokkulepe hilisemaid vaidlusi märgatavalt.

Millest elatise suurus sõltub?

Elatise suuruse puhul ei ole alati õige lähtuda ainult sellest, mida teine vanem ütleb end suutvat maksta. Arvestada tuleb lapse põhjendatud vajadusi, vanemate varalist olukorda, lapsega koos elava vanema igapäevast panust ning teiste ülalpeetavate olemasolu. Seaduses on ette nähtud elatise arvutamise põhimõtted ja miinimumsumma kujuneb valemi alusel, mistõttu võib see aja jooksul muutuda.

Lapse kulude hulka võivad kuuluda toit, eluase, riided ja jalanõud, lasteaia- või koolikulud, transport, huvitegevus, tervisekulud, sidevahendid ning vanusest tulenevad muud tavapärased väljaminekud. Kõik kulud ei pea olema iga kuu võrdsed. Näiteks talveriided, hambaravi või koolitarbed võivad olla suuremad ühekordsed väljaminekud, kuid needki on lapse ülalpidamise osa.

Kohtus ei tähenda suurema summa küsimine automaatselt selle väljamõistmist. Nõue peab olema põhjendatud. Samas ei pea lapsega koos elav vanem kandma üksi kõiki kulusid põhjusel, et teise vanema sissetulek on ebaregulaarne või ta väidab end olevat töötu. Iga juhtum vajab tegelike asjaolude hindamist.

Koguge tõendid enne vaidluse teravnemist

Tõendid aitavad muuta emotsionaalselt raske vaidluse konkreetseks. Hoidke alles lapse kuludega seotud arved, pangaväljavõtted, huviringide lepingud ja makseteated. Vajadusel saab nende põhjal koostada ülevaate lapse keskmistest kuukuludest.

Sama tähtis on säilitada suhtlus teise vanemaga: ettepanekud elatise tasumiseks, tema vastused, lubadused ja teave tegelikult tehtud maksete kohta. Kui raha on tasutud sularahas, kuid seda ei ole võimalik tõendada, võib hiljem tekkida vaidlus selle üle, kas makse üldse toimus. Seetõttu on pangakanne selgitusega „elatis” või „lapse ülalpidamine” mõlema poole jaoks selgem lahendus.

Kui kokkulepet ei sünni: kohtusse pöördumise võimalused

Kui teine vanem ei vasta, keeldub maksmast või pakub põhjendamatult väikest summat, saab elatist nõuda kohtult. Sõltuvalt olukorrast võib kõne alla tulla maksekäsu kiirmenetlus või tavapärane hagiavaldus. Kiirmenetlus võib sobida siis, kui nõue on rahaline, selge ja vaidlus ei eelda ulatuslikku tõendamist. Kui elatise suurus, lapse kulud või vanema majanduslik olukord on vaidluse all, on sageli põhjendatud hagiavaldus.

Kohtule esitatavas avalduses tuleb selgitada, kellelt ja mis ajast elatist nõutakse, millises summas ning millel nõue põhineb. Lisada tuleb olemasolevad tõendid. Lapse nimel esitab nõude üldjuhul tema seaduslik esindaja. Kui laps on täisealine, saab ta oma ülalpidamisnõude esitada ise, näiteks juhul, kui ta jätkab õpinguid ja vajab vanemate toetust.

Elatist võib teatavatel tingimustel nõuda ka tagasiulatuvalt. See ei ole siiski automaatne ning tagantjärele nõude ajavahemik on seadusega piiratud. Just seetõttu ei tasu probleemiga aastaid oodata. Mida varem saadate kirjaliku nõude ja kogute tõendid, seda paremini on võimalik lapse õigusi kaitsta.

Kohtumenetluses võib teine vanem vaidlustada nii nõude suuruse kui ka oma maksevõime. Mõnikord selgub, et kompromiss on lapse huve ja menetluskulusid arvestades mõistlikum. Teises olukorras on vaja nõuda kohtult selget lahendit, sest vabatahtlikku tasumist ei ole alust eeldada. Õige valik sõltub sellest, kas vaidlus käib üksnes maksmise tahte või ka elatise suuruse ja asjaolude üle.

Kohtuotsus ei ole veel raha laekumine

Kui olemas on kohtulahend, notariaalne kokkulepe või muu täitedokument, kuid elatist siiski ei maksta, saab pöörduda kohtutäituri poole. Kohtutäitur võib kasutada seaduses ette nähtud täitemeetmeid, näiteks arestida pangakontot või pöörduda töötasu ja muu sissetuleku poole. Täitemenetlus ei tähenda, et raha jõuab lapsega koos elava vanemani kohe, kuid see annab nõudele reaalse täitmise võimaluse.

Elatise mittemaksmise korral võib teatud tingimustel olla võimalik saada ka riiklikku elatisabi. Selle saamise eeldused sõltuvad muu hulgas sellest, milline menetlus on algatatud ja kas olemas on täitedokument. Elatisabi ei vabasta võlgnikust vanemat kohustusest - riik võib väljamakstud summa temalt hiljem tagasi nõuda.

Kui isadus või lapsega suhtlemine on vaidluse all

Vahel ei ole elatise küsimus ainus probleem. Teine vanem võib väita, et ta ei ole lapse isa, või siduda maksmise lapsega kohtumise võimalusega. Need teemad tuleb hoida lahus. Kui isadus ei ole õiguslikult kindlaks tehtud, võib enne elatisenõude lahendamist olla vaja tegeleda isaduse tuvastamisega. Kui aga vanemlus on tuvastatud, ei sõltu ülalpidamiskohustus sellest, kui tihti vanem lapsega suhtleb.

Samuti ei ole põhjendatud jätta laps teise vanemaga suhtlemisest ilma ainult elatise võla tõttu, välja arvatud juhul, kui suhtlemine kahjustaks lapse heaolu. Elatis, suhtlemiskord ja hooldusõigus võivad olla omavahel seotud perekondlikus konfliktis, kuid õiguslikult on need eraldi küsimused ning igaühele tuleb leida lapse huvidest lähtuv lahendus.

Selge tegevus vähendab pinget

Elatisvaidluses tasub vältida ähvardusi, oletusi teise vanema varanduse kohta ja lapse kaasamist täiskasvanute konflikti. Tulemuslikum on esitada rahulik kirjalik nõue, koguda vajalikud dokumendid ning otsustada seejärel, kas kokkulepe on realistlik või tuleb kasutada kohtumenetlust.

Kui olukord on keeruline, aitab jurist hinnata nõude suurust, koostada korrektse avalduse ning valida menetluse, mis vastab teie juhtumile. Eurocity Õigusbüroo kuulab teie olukorra ära, selgitab võimalusi arusaadavalt ja aitab astuda järgmise praktilise sammu, et lapse ülalpidamine ei jääks ebamääraste lubaduste taha.