Kuidas alustada eraisiku pankrotimenetlust?

Kui kohtutäiturite kirjad, maksenõuded ja kasvavad viivised ei jäta enam ruumi tavapäraseks kokkuleppeks, ei ole mõistlik olukorda lihtsalt edasi lükata. Küsimus, kuidas alustada eraisiku pankrotimenetlust, kerkib tavaliselt siis, kui võlgade tasumine ei ole enam reaalselt võimalik ka mitte pikema aja jooksul. Tegemist on tõsise sammuga, kuid mõnes olukorras võib see olla kõige selgem tee majandusliku olukorra korrastamiseks.

Eraisiku pankrot ei ole pelgalt avaldus, millega võlad kaovad. Menetlus tähendab vara, sissetulekute, kohustuste ja varasemate tehingute põhjalikku hindamist. Seetõttu tasub enne kohtusse pöördumist saada oma olukorrast tervikpilt ning valida lahendus, mis vastab tegelikule probleemile - olgu selleks maksegraafik, võlgade ümberkujundamine või pankrotimenetlus.

Millal on pankrotimenetlus põhjendatud?

Pankrotimenetluse keskne küsimus on maksejõuetus. Lihtsalt üksikute arvete hilinemine või ajutine sissetuleku langus ei tähenda veel, et pankrot oleks õige lahendus. Maksejõuetus on üldjuhul püsiv olukord, kus inimene ei suuda täita sissenõutavaks muutunud rahalisi kohustusi ning puudub realistlik väljavaade, et olukord lähiajal paraneb.

Näiteks võib selline olukord tekkida pärast ettevõtluse ebaõnnestumist, käendusest tuleneva nõude realiseerumist, töökaotust, pikaajalist haigust või lahkuminekut, mille järel jäävad laenud ja igapäevakulud ühe inimese kanda. Ka siis, kui sissetulek olemas, kuid see ei kata korraga elamiskulusid, ülalpidamiskohustust ja mitme võlausaldaja nõudeid, tuleb hinnata, kas võlgade tasumine on tegelikult võimalik.

Enne pankrotiavalduse esitamist tasub vaadata, kas võlausaldajatega saab veel saavutada kokkuleppe. Mõnikord aitab maksepuhkus, uus maksegraafik või kokkulepe viiviste vähendamiseks. Kui võlakoormus on suur, kuid regulaarne sissetulek võimaldaks osa kohustusi mõistliku aja jooksul tasuda, võib sobivam olla võlgade ümberkujundamise menetlus. Pankrotimenetlus on põhjendatum siis, kui selline plaan ei oleks usutav isegi tagasihoidlike kulude juures.

Kuidas alustada eraisiku pankrotimenetlust Eestis?

Menetlus algab pankrotiavalduse esitamisest pädevale maakohtule. Avalduse võib esitada võlausaldaja, kuid ka võlgnik ise. Kui inimene näeb, et tema maksejõuetus on püsiv, annab oma algatusel tegutsemine võimaluse selgitada kohtule olukorda korrektselt ja esitada vajalikud andmed tervikuna.

Avalduses tuleb kirjeldada, miks kohustuste täitmine ei ole võimalik, ning esitada võimalikult täpne ülevaade oma majanduslikust seisust. Kohus ei otsusta pankrotti üksnes üldise väite alusel, et raha ei ole. Oluline on näidata, millised kohustused on tekkinud, kelle ees need kehtivad, mis on nende suurus ja tähtaeg ning millised on inimese varad ja sissetulekud.

Pankrotiavalduse ettevalmistamisel on tavaliselt vaja koguda vähemalt järgmised dokumendid ja andmed:

• nimekiri kõikidest võlausaldajatest, nõuete summadest ja võimalusel lepingutest või nõuet tõendavatest dokumentidest;
• ülevaade sissetulekutest, sealhulgas töötasust, toetustest, pensionist ning muudest laekumistest;
• andmed vara kohta, näiteks kinnisvara, sõidukid, pangakontod, osalused ettevõtetes ja väärtuslikumad esemed;
• teave olemasolevate täitemenetluste, arestide ja kohtuvaidluste kohta;
• selgitus viimaste suuremate tehingute, vara võõrandamise ja laenude kasutamise kohta;
• andmed ülalpeetavate ning vältimatute igakuiste kulude kohta.

Täielikkus ei ole formaalsus. Varjatud vara, puudulikud andmed või vastuolulised selgitused võivad menetlust pikendada ja kahjustada inimese usaldusväärsust. Kui mõni dokument puudub, tuleb seda avalduses selgitada, mitte jätta asjaolu mainimata.

Mis toimub pärast avalduse esitamist?

Kohus kontrollib avaldust ja hindab, kas pankroti väljakuulutamise eeldused on täidetud. Vajadusel küsitakse täiendavaid dokumente või selgitusi. Menetlusega võivad kaasneda kulud ja ettemaksed, mille suurus ning tasumise kord sõltuvad konkreetsest asjast. Seetõttu ei tasu avaldust esitada enne, kui on selge, milliseid dokumente kohus ootab ja milliste kuludega tuleb arvestada.

Pankroti väljakuulutamisel määratakse pankrotihaldur. Halduri ülesanne on selgitada välja pankrotivara, kontrollida nõudeid, hinnata tehinguid ning korraldada vara valitsemine ja vajaduse korral müük. Võlgnik peab halduriga koostööd tegema, andma küsitud teavet ja võimaldama ligipääsu asjakohastele dokumentidele.

See tähendab ka seda, et inimene ei saa pärast pankroti väljakuulutamist oma vara tavapäraselt vabalt käsutada. Kui näiteks müüa sõiduk, teha sugulasele ülekanne või anda vara teise isiku nimele vahetult enne menetlust, võib selliseid tehinguid hiljem kontrollida. Tehingud, mis kahjustavad võlausaldajate huve, võivad kaasa tuua vaidlusi ja nende tagasivõitmist pankrotivarasse.

Pankrotimenetlus ei tähenda siiski, et inimene jääks automaatselt ilma kõigest eluks vajalikust. Seadus arvestab teatud ulatuses inimese ja tema pere põhjendatud vajadustega. Täpne tulemus sõltub vara liigist, sissetulekust, ülalpeetavatest ja konkreetsest menetlusest. Just seetõttu ei ole hea tugineda tuttavate kogemusele - kahe pealtnäha sarnase võlaolukorra õiguslikud tagajärjed võivad olla erinevad.

Kas pankrot kustutab kõik võlad?

Pankroti väljakuulutamine ise ei kustuta automaatselt kõiki kohustusi. Eraisiku jaoks võib pankrotimenetlusega seostuda kohustustest vabastamise menetlus, mille eesmärk on anda heas usus tegutsevale inimesele võimalus pärast seaduses ette nähtud tingimuste täitmist alustada uuesti. See menetlus kestab ning eeldab võlgnikult ausat ja aktiivset koostööd.

Kohus hindab muu hulgas seda, kas inimene on oma võlgade tekkimisel ja menetluse jooksul käitunud heas usus. Probleeme võivad tekitada näiteks teadlikult valeandmete esitamine, vara peitmine, põhjendamatute kohustuste võtmine ajal, mil nende tasumine oli ilmselgelt võimatu, või menetluse takistamine. Samuti võivad teatud liiki kohustuste suhtes kehtida erireeglid. Seepärast ei saa enne asjaoludega tutvumist lubada, et pankrot vabastab igal juhul kõigist võlgadest.

Praktikas on suurim viga oodata liiga kaua. Kui vara on juba arestitud, täitemenetlusi on mitu ja võlausaldajatele antavad selgitused erinevad, muutub olukorra korrastamine keerukamaks. Varasem nõustamine ei tähenda tingimata, et tuleb kohe pankrotti minna. See tähendab, et saad teada, millised valikud on päriselt olemas ja milline neist vähendab kahju kõige paremini.

Mida teha enne kohtusse pöördumist?

Alusta rahulikust ülevaatest. Pane kirja kõik võlad, sealhulgas väiksemad järelmaksed, inkassonõuded, maksuvõlad, käendused ja eraisikute ees olevad kohustused. Seejärel märgi üles oma vara, igakuised sissetulekud ning vältimatud kulud. Kui saad dokumente küsida pangast, krediidiandjalt, kohtutäiturilt või Maksu- ja Tolliametilt, tee seda enne avalduse koostamist.

Ära püüa olukorda lahendada vara ümberkirjutamise või uute laenudega vanade laenude tasumiseks. Sellised sammud võivad anda lühiajalise hingamisruumi, kuid hiljem tekitada täiendavaid küsimusi. Samuti tasub vältida lubadusi võlausaldajatele, mida Sa tegelikult täita ei suuda. Selge ja dokumenteeritud suhtlus on parem kui korduvad tähtajad, mis jäävad pidamata.

Kui Sa ei ole kindel, kas pankrotimenetlus on õige tee, aitab jurist võrrelda võimalusi ning valmistada ette nõuetekohase avalduse. Eurocity Õigusbüroo kuulab Sinu olukorra ära, selgitab võimalusi arusaadavalt ning aitab vajaduse korral koondada dokumendid ja esitada kohtule selge seisukoha.

Pankrotimenetluse kaalumine ei ole läbikukkumise tunnistus. See on otsus võtta kontroll tagasi olukorras, kus senine viis enam ei toimi. Õige järgmine samm võib olla kohtusse pöördumine, kuid sama hästi võib see olla läbimõeldud kokkulepe - oluline on, et otsus põhineks tegelikel arvudel, mitte lootusel, et probleem kaob iseenesest.