Kas üürileandja võib korterisse siseneda?

Üürisuhtes tekib see küsimus sageli siis, kui omanik teatab, et tuleb korterit kontrollima, soovib näidata seda ostuhuvilisele või kasutab oma varuvõtit üürniku äraolekul. Kas üürileandja võib korterisse siseneda? Üldjuhul mitte lihtsalt seepärast, et korter kuulub talle. Üürnikul on lepingu ajal õigus kasutada eluruumi oma koduna ning tema privaatsust ja valdust tuleb austada.

Üürileandja ei saa korterisse tulla oma äranägemisel

Üürileandja omandiõigus ei anna talle piiramatut õigust üüritud eluruumi siseneda. Üürilepinguga annab omanik korteri kasutamise üürnikule. See tähendab, et igapäevane otsustusõigus selle üle, kes ja millal korterisse pääseb, on eeskätt üürnikul.

Seega ei ole tavapäraselt lubatud ette teatamata ukse taha ilmuda, nõuda kohest sissepääsu ega minna korterisse üürniku puudumise ajal. Ka varuvõtme olemasolu ei ole iseenesest luba seda kasutada. Võti võib olla vajalik hädaolukorras või kokkulepitud juhtudel, kuid see ei muuda üürileandjat õigustatuks korterit vabalt külastama.

Praktikas aitab enamikku vaidlusi vältida selge suhtlus. Omanik teatab visiidi soovist kirjalikult, selgitab põhjust ja pakub mõistlikku aega. Üürnik vastab samuti mõistliku aja jooksul ning pakub vajaduse korral alternatiivse tähtaja. Mõlemal poolel on kohustus käituda heas usus.

Millal võib üürileandja korterisse siseneda?

Üürnik peab võimaldama üürileandjal korterit üle vaadata, kui selleks on põhjendatud vajadus. Õiguslikult ei tähenda see siiski vaba sissepääsuõigust. Visiidi eesmärk, sagedus, kellaaeg ja etteteatamise viis peavad olema olukorraga proportsionaalsed.

Korteri seisukorra kontroll ja vajalikud tööd

Üürileandjal võib olla põhjendatud vajadus kontrollida korteri seisukorda, korraldada remonti, teha avariijärgset ülevaatust või hinnata, kas eluruumis on tekkinud kahjustus. Näiteks võib omanikul olla alust korter üle vaadata, kui naabrid teatavad veelekkest, ventilatsiooniprobleemist või ebatavalisest kahjustusest.

Korrapärane kontroll ei tohiks aga muutuda üürniku eraelu jälgimiseks. Kui korter on heas korras ja konkreetset põhjust ei ole, ei ole iganädalased või sagedased kontrollkäigud tavaliselt põhjendatud. Mõistlik lähenemine sõltub lepingust, korteri seisukorrast ja tegelikust vajadusest.

Kui remonditööd on vajalikud, peab üürnik üldjuhul võimaldama töömeestele juurdepääsu. Omanik peab omalt poolt arvestama üürniku tööaja, pereelu ja koduse rahuga. Pikema või ulatuslikuma remondi puhul tasub kirjalikult kokku leppida tööde aeg, kestus, ligipääsu kord ning see, kuidas kaitstakse üürniku vara.

Korteri näitamine ostjale või uuele üürnikule

Kui omanik soovib korterit müüa või anda selle pärast praeguse lepingu lõppemist uuele üürnikule, võib tal olla õigus seda huvilistele näidata. Ka siin ei tähenda see, et üürnik peab lubama inimesi sisse igal soovitud hetkel.

Näitamiseks tuleb aeg eelnevalt kokku leppida. Mõistlik on koondada vaatamised kindlatesse aegadesse, mitte korraldada neid iga huvilise pärast eraldi. Üürnik võib paluda, et ta viibib näitamisel kohal, ning omanik peab hoiduma olukorrast, kus korterit külastab põhjendamatult suur hulk võõraid inimesi.

Avarii ja muu kiireloomuline olukord

Tulekahju, tugev veeleke, gaasilõhna kahtlus või muu otsest kahju või ohtu põhjustav olukord on erand. Sellisel juhul võib kiire tegutsemine olla vajalik ka siis, kui üürnikku ei õnnestu kohe kätte saada. Eesmärk peab olema kahju ärahoidmine või selle piiramine, mitte tavapärase kontrolli tegemine.

Hädaolukorra lõppemisel tuleb üürnikku esimesel võimalusel teavitada, mis juhtus, kes korterisse sisenes ning milliseid toiminguid tehti. Kui sisenemisel tekkis kahju, tuleb see samuti dokumenteerida ja lahendada.

Kui palju tuleb visiidist ette teatada?

Seadus ei anna igaks olukorraks ühte kindlat tundide või päevade arvu. Mõistlik etteteatamine sõltub põhjusest. Planeeritud kontrolli, remondi või näitamise puhul tuleb anda üürnikule piisavalt aega oma elu korraldamiseks. Sageli on mõistlik teavitada vähemalt paar päeva ette, kuid keerukamate tööde korral võib vaja minna pikemat aega.

Teade võiks olla kirjalik - näiteks e-kirja või sõnumina. Nii on hiljem selgelt näha, millal visiiti sooviti, mis oli selle põhjus ja millist aega pakuti. Teates tasub märkida kuupäev, ligikaudne kellaaeg, visiidi eesmärk ning see, kes korterisse tulevad.

Üürnik ei tohiks põhjendatud visiite lihtsalt ignoreerida või ilma mõjuva põhjuseta takistada. Kui pakutud aeg ei sobi, on kõige parem anda kiiresti teada ning pakkuda välja mõni teine mõistlik aeg. Keeldumine võib olla põhjendatud näiteks haiguse, väikese lapse päevakava, öötöö või väga lühikese etteteatamise tõttu, kuid püsiv takistamine võib omakorda rikkuda üürniku kohustusi.

Kas üürileandja võib kasutada varuvõtit?

Varuvõtit saab kasutada üürniku nõusolekul või kiireloomulises olukorras, kus viivitamine võib tekitada olulist kahju. Näiteks kui korterist voolab vesi naaberkorterisse ja üürnik ei vasta telefonile, võib ukse avamine olla põhjendatud.

Kui hädaolukorda ei ole ning kokkulepet samuti mitte, ei anna varuvõti üürileandjale õigust korterisse minna. Eriti problemaatiline on sisenemine ajal, mil üürnik on puhkusel või tööl. Selline tegu võib rikkuda üürniku õigust kodu puutumatusele ja tekitada usalduskriisi, isegi kui omanik väidab, et ta soovis vaid midagi kontrollida.

Kui üürnik soovib lukusüsteemi turvalisuse tõttu muuta, tuleks see enne omanikuga läbi rääkida. Korteri kahjustamine või lukusüsteemi põhjendamatu muutmine võib tekitada eraldi vaidluse. Samas ei saa omanik nõuda lahendust, mis jätaks üürniku ilma kontrollist oma kodu ligipääsu üle.

Mida teha, kui üürileandja siseneb loata?

Esimene samm on olukord rahulikult ja kirjalikult fikseerida. Märkige üles kuupäev, kellaaeg, juhtunu kirjeldus, võimalikud tunnistajad ning säilitage sõnumid või e-kirjad. Kui korteris on midagi kadunud või kahjustatud, tehke fotod ja koostage võimalusel nimekiri.

Seejärel saatke üürileandjale selge kirjalik teade. Kirjeldage, et te ei olnud sisenemiseks nõusolekut andnud, ning paluge edaspidi külastused eelnevalt kokku leppida. Kui tegemist oli hädaolukorraga, paluge selgitust selle kohta, miks sisenemine oli vajalik ja milliseid toiminguid tehti.

Kui loata sisenemine kordub, omanik keeldub selgitusi andmast või vaidlusega kaasneb surve, ähvardamine või kahju, tasub küsida õigusnõu. Oluline on hinnata kogu olukorda: üürilepingut, pooltevahelist kirjavahetust, sisenemise põhjust ja võimalikke tagajärgi. Mõnel juhul piisab põhjendatud nõudekirjast, teisel juhul tuleb kaaluda edasisi õiguslikke samme.

Mida tasub üürilepingus ette kokku leppida?

Hea üürileping aitab vältida hilisemaid arusaamatusi. Lepingus võib kokku leppida, kuidas teatatakse planeeritud visiitidest, millal tehakse korteri ülevaatusi, kuidas korraldatakse remonti ning millisel viisil toimub korteri näitamine lepingu lõppemise lähenedes.

Samas ei saa lepinguga õigustada üürniku põhjendamatut privaatsuse riivet. Tingimus, mille järgi üürileandja võib igal ajal ja ette teatamata korterisse siseneda, on eluruumi üürisuhte olemusega vastuolus ja võib olla vaidlustatav. Ka allkirjastatud lepingutingimus ei tähenda automaatselt, et selle rakendamine oleks igas olukorras õiglane või seadusega kooskõlas.

Kui leping on juba sõlmitud, ei pea ootama konfliktini. Ebamäärase klausli saab poolte kokkuleppel täpsustada. Näiteks võib kokku leppida, et tavapärasest kontrollist teatatakse kirjalikult vähemalt mõistliku aja ette ning avarii korral kasutatakse varuvõtit ainult siis, kui üürnikuga ei õnnestu ühendust saada.

Kodu ei ole üürniku jaoks lihtsalt renditud pind ja omanikule ei ole see lihtsalt vara. Selge kokkulepe, viisakas suhtlus ja põhjendatud tegutsemine hoiavad ära olukorra, kus tavalisest korterivisiidist saab kulukas vaidlus. Kui piirid on juba hägustunud, aitab Eurocity Õigusbüroo olukorra ära kuulata, selgitada võimalusi arusaadavalt ja leida praktilise järgmise sammu.