Millal tekib juhatuse liikme vastutus võlgade eest?

Äriühingu arve tasumata jätmine ei tähenda veel, et võlausaldaja saab nõuda raha juhatuse liikme isiklikult kontolt. Juhatuse liikme vastutus võlgade eest ei teki automaatselt, sest osaühing või aktsiaselts on üldjuhul oma juhatuse liikmest eraldi isik. Samas võib juhatuse liikme otsus, tegevusetus või liiga hiline reageerimine tuua kaasa isikliku nõude. Eriti teravalt kerkib küsimus siis, kui ettevõttel on makseraskused, maksuvõlad või pankrotioht.

Praktikas määravad tulemuse sageli dokumendid ja ajajoon: millal muutusid raskused püsivaks, mida juhatus teadis, milliseid samme ta tegi ning kas kahju oleks olnud võimalik vältida. Seetõttu tasub olukorda hinnata enne, kui võlausaldaja, Maksu- ja Tolliamet või pankrotihaldur esitab nõude.

Äriühingu võlg ei ole vaikimisi juhatuse liikme võlg

Osaühingu või aktsiaseltsi põhimõte on piiratud vastutus. Lepingu sõlmib ettevõte, vara kuulub ettevõttele ja võlgu tasub ettevõte. Juhatuse liige ei vastuta üksnes sellepärast, et ta kirjutas lepingule alla või juhtis äriühingut ajal, mil võlg tekkis.

Isiklik vastutus võib tekkida siis, kui juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja selle rikkumise tõttu on tekkinud kahju. Nõude esitaja peab üldjuhul näitama ära kohustuse rikkumise, kahju, põhjusliku seose ning juhatuse liikme süü. Iga ebaõnnestunud äriotsus ei ole kohustuse rikkumine. Ettevõtlusega kaasneb risk ning juhatuselt ei nõuta tagantjärele eksimatust.

Oluline on aga see, kas otsus oli selle tegemise ajal mõistlikult ette valmistatud. Kas juhatus kogus vajalikku teavet, arvestas ettevõtte huvidega, kontrollis rahavoogu ja tegutses heas usus? Kui vastus on jaatav, ei muutu halb majandustulemus iseenesest isiklikuks vastutuseks.

Millal võib juhatuse liige vastutada võlgade eest?

Juhatuse liikmelt võidakse kahju hüvitamist nõuda eeskätt juhul, kui ta on jätnud täitmata hoolsus- või lojaalsuskohustuse. Näiteks võib probleem tekkida, kui ettevõtte raha kasutatakse ilma selge ärilise põhjenduseta juhatuse liikme enda huvides, vara antakse ära põhjendamatult odavalt või tehakse makseid seotud isikutele olukorras, kus tavavõlausaldajad jäävad rahata.

Risk suureneb ka siis, kui juhatus jätkab tellimuste vastuvõtmist ja kohustuste võtmist teadmises, et ettevõttel puudub realistlik võimalus nende eest tasuda. Siin tuleb eristada ajutist rahapuudust püsivast maksejõuetusest. Üks hilinenud laekumine või hooajaline käibelangus ei tähenda veel, et ettevõte oleks maksejõuetu. Kui aga kohustusi ei suudeta täita ning olukord ei ole mõistliku aja jooksul parandatav, peab juhatus tegutsema kiiresti.

Püsiva maksejõuetuse korral tuleb esitada pankrotiavaldus põhjendamatu viivituseta. Seadus näeb ette ka tähtaja, mille jooksul peab juhatus pärast püsiva maksejõuetuse ilmnemist avalduse esitama. Avaldusega viivitamine võib suurendada võlausaldajate kahju ning anda aluse nõuda seda kahju juhatuse liikmelt.

Näide: makseraskus ei anna õigust valida oma lemmikvõlausaldajat

Ettevõttel on kolm tasumata arvet, kuid kontole laekub piiratud summa. Juhatus otsustab tasuda esmalt teise enda ettevõtte arve, samal ajal kui töötajate, tarnijate või riigi nõuded jäävad katmata. Selline makse ei ole alati automaatselt keelatud, kuid see vajab selget põhjendust ja ettevõtte huvide vaatest hinnangut.

Kui seotud isikule tehtud makse vähendas teiste võlausaldajate võimalust raha saada ning juhatus ei suuda otsust põhjendada, võib see hiljem muutuda vaidluse keskpunktiks. Just sellistes olukordades vaadatakse hoolikalt pangaväljavõtteid, lepinguid, raamatupidamist ja juhatuse otsuseid.

Näide: puudulik raamatupidamine võib muuta kaitsmise keeruliseks

Raamatupidamise korraldamine ei ole pelgalt vormitäide. Kui puuduvad algdokumendid, ülevaade kohustustest ja ajakohane info rahavoogude kohta, on juhatusel raske tõendada, et ta tegi otsuseid piisava teabe alusel. Samuti võib olla keeruline selgitada, millal ettevõtte makseraskused tegelikult tekkisid.

Juhatuse liige võib kasutada raamatupidaja või muu spetsialisti abi, kuid ta ei vabane seetõttu täielikult vastutusest. Juhatus peab mõistma vähemalt ettevõtte põhiseisu: millised on tähtajaks tasumata kohustused, millised nõuded on laekumata ning kas tegevuse jätkamiseks on olemas tegelik rahastamiskava.

Maksuvõlad ja juhatuse liikme isiklik vastutus

Maksuvõla puhul on olukord erilise tähelepanu all. Maksuhaldur võib teatud tingimustel teha juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse. Selleks ei piisa üksnes sellest, et ettevõttel on maksuvõlg. Üldjuhul tuleb tuvastada, et juhatuse liige rikkus maksukorraldusest tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning just selle rikkumise tagajärjel jäi maks tasumata.

Näiteks võib risk tekkida juhul, kui ettevõttel on vahendeid, kuid makse jäetakse teadlikult tasumata ja raha kasutatakse muuks otstarbeks. Samuti võivad probleeme tekitada ebaõiged deklaratsioonid, käibemaksu alusetu tagastuse taotlemine või olukord, kus raamatupidamisandmeid ei esitata nõuetekohaselt.

Vastutusotsust ei tasu käsitada lihtsalt järjekordse arvena. Enne selle tegemist ja vaidlustamisel tuleb hinnata konkreetseid asjaolusid: juhatuse liikme tegelikku rolli, otsustusõigust, ettevõtte rahalist seisu, maksete järjekorda ning seda, kas väidetud rikkumine põhjustas maksuvõla. Kui ettevõttel oli mitu juhatuse liiget, ei tähenda ametinimetus üksi, et igaühe roll oli identne.

Mitme juhatuse liikme puhul ei kao isiklik kohustus ära

Kui ettevõttel on mitu juhatuse liiget, tuleb juhtimiskohustusi täita ühiselt, välja arvatud juhul, kui tööjaotus on selgelt kokku lepitud ja tegelikult toimiv. Üks juhatuse liige võib vastutada näiteks müügi eest ja teine finantsvaldkonna eest, kuid see ei anna õigust ignoreerida ilmselgeid ohumärke.

Toimiv tööjaotus peaks olema tõendatav. Kasulik on fikseerida, kelle ülesanne on jälgida maksukohustusi, lepinguriske, finantsaruandlust ja maksejõuetuse tunnuseid. Kui üks juhatuse liige saab teada tõsisest probleemist, ei ole turvaline eeldada, et keegi teine selle lahendab. Vajaduse korral tuleb küsida teavet, nõuda otsuse tegemist ja oma seisukoht kirjalikult fikseerida.

Mida teha, kui võlad on juba tekkinud?

Kõige halvem valik on lõpetada suhtlemine, jätta kirjad vastuseta ja loota, et olukord laheneb iseenesest. Võlgade tekkimisel tasub esmalt koostada tegelik ülevaade, mitte lähtuda üksikutest meeldetuletustest või kontojäägist. Vaadata tuleb nii sissenõutavaks muutunud kohustusi, lähiajal saabuvaid makseid, laekumata nõudeid kui ka võimalikke vaidlusi.

Edasi tuleb otsustada, kas ettevõtte olukord on taastatav. Vahel aitab maksegraafik, nõuete sissenõudmine, kulude kiire vähendamine või täiendav rahastus. Need sammud peavad olema sisulised, mitte üksnes optimistlikud lubadused. Kui taastumiskava puudub, tuleb hinnata pankrotiavalduse esitamise kohustust.

Juhatuse liikme seisukohalt on mõistlik hoida alles otsuseid toetavad dokumendid. Selle hulka kuuluvad rahavoo prognoosid, kirjavahetus võlausaldajatega, juhatuse otsused, maksekokkulepped ning tõendid selle kohta, miks konkreetne makse või tehing oli ettevõtte huvides. Hilisemas vaidluses annab selge dokumentatsioon võimaluse asjaolusid rahulikult ja täpselt selgitada.

Kui juhatuse liige on saanud nõudekirja, maksuhalduri menetlusteate või pankrotihalduri päringu, tuleb reageerida tähtajaks. Enne vastuse saatmist tasub nõude alus läbi kontrollida. Kõiki võlausaldaja väiteid ei pea omaks võtma, kuid põhjendamata või hilinenud vastus võib halvendada võimalust oma seisukohta kaitsta.

Ennetus algab otsustest, mida saab hiljem selgitada

Juhatuse liikme vastutus võlgade eest on sageli välditav, kui ettevõtte rahalist seisu jälgitakse regulaarselt ja otsuseid ei tehta ainult lootuse põhjal. Eriti oluline on reageerida siis, kui maksed hakkavad korduma hilinema, maksud jäävad tasumata või uute kohustuste võtmine sõltub ebakindlatest tulevastest laekumistest.

Keerulises olukorras aitab varajane õiguslik hinnang eristada ajutist makseraskust püsivast probleemist ning valida järgmine samm. Eurocity Õigusbüroo kuulab olukorra ära, selgitab võimalusi arusaadavalt ja aitab koostada praktilise tegevusplaani - olgu vaja hinnata juhatuse liikme riski, vastata nõudele või valmistada ette vajalikud dokumendid.