Kuidas toimub abielu lahutamine kokkuleppel Eestis?

Kui mõlemad abikaasad on jõudnud otsusele, et kooselu ei jätku, ei pea lahutus muutuma pikaks vaidluseks. Abielu lahutamine kokkuleppel Eestis annab võimaluse lõpetada abielu selgelt ja väärikalt, ilma et kohus peaks otsustama, kumb pool on rohkem kannatanud või kelle seisukoht on õigem. Kokkulepe ei tähenda siiski, et olulised küsimused võiks jätta hilisemaks. Just läbimõeldud kokkulepped laste, vara, eluaseme ja ühiste kohustuste kohta aitavad vältida uut vaidlust pärast lahutust.
Millal saab abielu lahutada kokkuleppel?
Kokkuleppel lahutamise peamine eeldus on lihtne: mõlemad abikaasad soovivad abielu lõpetada. Kui see tahe on olemas, saab lahutust üldjuhul vormistada perekonnaseisuasutuses ühise avalduse alusel. Kui üks abikaasa lahutusega ei nõustu või pooled ei jõua lahutuse küsimuses ühisele seisukohale, tuleb pöörduda kohtusse.
Praktikas ei tähenda lahutusega nõustumine alati seda, et kõik muu on juba kokku lepitud. Näiteks võivad abikaasad mõlemad soovida lahutust, kuid olla eriarvamusel selles, kes jääb ühisesse koju elama või kuidas jagada laenumakseid. Selline olukord ei pea tingimata lahutust takistama, kuid lahendamata küsimused võivad muuta järgmised kuud keeruliseks ja kulukaks.
Seetõttu tasub enne avalduse esitamist rääkida läbi vähemalt see, kuidas korraldatakse igapäevaelu vahetult pärast lahutust. Rahulikult sõlmitud kirjalik kokkulepe on sageli palju väärtuslikum kui hilisem selgitamine, mida keegi suuliselt lubas.
Abielu lahutamine kokkuleppel Eestis samm-sammult
Lahutus algab tavaliselt sellest, et abikaasad esitavad ühise avalduse pädevale perekonnaseisuasutusele. Avalduses kinnitatakse mõlema soov abielu lõpetada ning esitatakse nõutud andmed ja dokumendid. Täpne menetlusviis võib sõltuda sellest, kas avaldus esitatakse kohapeal või kasutatava elektroonilise võimaluse kaudu ning millised on abikaasade elukohaandmed.
Avaldust ei tasu käsitleda pelgalt vormitäitmisena. Enne allkirjastamist tuleks kontrollida, kas isikuandmed, abielu andmed ja kontaktid on õiged. Kui üks pool viibib välismaal, ei saa dokumentide vormistamist alati lahendada kõige lihtsama tavapärase korraga. Siis võib vaja minna täiendavaid toiminguid, volitusi või dokumentide kinnitamist.
Pärast avalduse esitamist ei lõpe abielu samal hetkel. Menetluses on ette nähtud ooteaeg, mis annab abikaasadele võimaluse oma otsus veel läbi mõelda. See ei ole karistus ega bürokraatlik takistus, vaid teadlikult loodud aeg lõpliku otsuse kinnitamiseks. Kui abikaasad jäävad oma soovi juurde, tehakse abielu lahutamise kanne ja abielu loetakse lõppenuks.
Kui olukord on keerulisem - näiteks üks abikaasa ei ole kättesaadav, elab välisriigis, andmed on ebatäpsed või lahutuse tahe muutub - tasub enne avalduse esitamist küsida nõu. Õige tegevusjärjekord aitab vältida seda, et protsess jääb pooleli või tuleb dokumente hiljem ümber teha.
Laste küsimused ei kao koos lahutusega
Lahutus lõpetab abielu, kuid ei lõpeta vanemaks olemist. Kui peres on alaealised lapsed, on kõige olulisem kokku leppida, kuidas nende elu päriselt korraldatakse. Laps vajab pärast vanemate lahkuminekut selget rütmi, turvatunnet ja teadmist, et mõlemad vanemad jäävad tema ellu.
Vanemad peaksid arutama lapse elukohta, suhtlemist teise vanemaga, hariduse ja tervisega seotud otsuste tegemist ning ülalpidamiskulusid. Üksnes lause „saame omavahel hakkama” võib alguses tunduda piisav, kuid hiljem võivad arusaamad erineda. Näiteks võib üks vanem pidada tavapäraseks nädalavahetuse kohtumisi, teine aga eeldada palju sagedasemat suhtlust.
Kirjalik vanemlik kokkulepe ei pea olema külm ega liigse detailsusega dokument. See peaks lihtsalt andma mõlemale poolele ja lapsele selguse: kus laps elab, millal ta viibib kummagi vanema juures, kuidas jagatakse kulud ning kuidas käitutakse koolivaheaegade, haigestumise või oluliste otsuste puhul. Kokkulepet saab hiljem muuta, kui lapse vanus või pere tegelik elu seda nõuab.
Lapse ülalpidamine vajab samuti ausat arutelu. Vanema panus ei piirdu ainult raha ülekandmisega, kuid lapse igapäevased kulud tuleb siiski katta. Kui üks vanem kannab suuremat osa eluaseme-, toidu-, kooli- või huvitegevuse kuludest, on mõistlik see kokkuleppes arvesse võtta.
Ühisvara, kodu ja laenud vajavad eraldi tähelepanu
Üks levinud eksiarvamus on, et abielu lahutamisega jaguneb vara automaatselt pooleks. Lahutus ja varasuhete lõpetamine on seotud, kuid need ei ole sama toiming. See, kelle nimele on korter, auto või pangakonto vormistatud, ei vasta alati küsimusele, kellele vara tegelikult kuulub või kuidas seda jagada tuleks.
Kõigepealt tuleb välja selgitada, milline varasuhe abikaasade vahel kehtib. Selle alusel hinnatakse, kas tegemist on ühisvara, lahusvara või vara juurdekasvu tasaarvestusega. Seejärel saab otsustada, kas vara müüakse, üks abikaasa ostab teise osa välja või jääb vara ajutiselt ühisesse omandisse.
Eriti tähelepanelik tuleb olla kodulaenu ja muude ühiste kohustuste puhul. Abikaasade omavaheline kokkulepe, et üks pool jätkab laenumaksete tasumist, ei vabasta teist automaatselt panga ees vastutusest. Kui mõlemad on laenulepingus kohustatud isikud, tuleb rääkida ka pangaga. Vastasel juhul võib makseraskuse korral nõue jõuda mõlemani, isegi kui lahutuskokkulepe ütleb midagi muud.
Kui üks abikaasa jääb ühisesse eluasemesse koos lastega, võib see olla praktiline lahendus. Kuid kokkuleppes tuleb täpselt kirjeldada, kes maksab kommunaalkulud, kindlustuse, remondi, laenu ja muud püsikulud ning mis ajaks tehakse vara lõplik jagamine. Ebamäärane lubadus „lahendame hiljem” on sageli hilisema konflikti algus.
Millal on vaja pöörduda kohtusse?
Kohtusse tuleb pöörduda siis, kui abikaasad ei ole lahutuse osas üksmeelel või kui kokkuleppel menetlemine ei ole konkreetses olukorras võimalik. Kohus võib lahendada ka laste, ülalpidamise, vara jagamise ja eluaseme kasutamisega seotud vaidlusi, kuid kõiki neid küsimusi ei pea tingimata ühe menetluse käigus lahendama.
Kohtumenetlus võib olla vajalik ka siis, kui teine pool venitab, ei vasta või kasutab lahutuse teemat survevahendina. Sellises olukorras aitab asja edasi viia korrektselt koostatud avaldus, selge nõue ja asjakohased tõendid. Emotsionaalselt raske olukord ei pea tähendama ebaselget juriidilist tegevust.
Samas ei ole kohtusse minek alati ainus järgmine samm. Mõnikord aitab enne ametliku vaidluse alustamist hästi ette valmistatud ettepanek või läbirääkimine. Tulemus sõltub sellest, milles pooled tegelikult eriarvamusel on, kui palju on vara ja kohustusi ning kas lapsega seotud küsimustes on võimalik säilitada töövõimeline suhtlus.
Kokkulepe peab olema konkreetne, mitte lihtsalt heatahtlik
Hea lahutuskokkulepe ei põhine ainult vastastikusel usul, vaid selgetel sõnastustel. See võiks vastata küsimustele, mida tehakse, kes teeb, mis ajaks ja mis juhtub siis, kui olukord muutub. Mida suurem on ühine vara, laenukoormus või lastega seotud korraldus, seda vähem tasub olulisi punkte jätta suuliste lubaduste tasemele.
Kokkuleppe koostamisel tuleb hoida tasakaalu. Liiga üldine dokument ei lahenda tegelikke küsimusi, kuid ülemäära jäik kokkulepe võib muuta lapse elu või igapäevased muutused põhjendamatult keeruliseks. Näiteks võib suhtluskorra puhul olla mõistlik panna paika põhireegel ja lisada, et vanemad võivad lapse huvidest lähtudes kokkuleppel teha muudatusi.
Õigusnõu on eriti kasulik siis, kui lahutusega kaasneb kinnisvara, ettevõtte osalus, suurem vara, laen, välisriigis elamine või pingeline suhtlus. Eurocity Õigusbüroo aitab olukorra läbi rääkida arusaadavas keeles, hinnata võimalusi ning koostada dokumendid nii, et need toetaksid praktilist lahendust, mitte uut vaidlust.
Enne avalduse esitamist võtke aeg maha
Lahutuse otsus võib olla mõlema jaoks õige, kuid sellega ei pea kaasnema kiirustamine. Vaadake üle ühised lepingud, pangakohustused, kindlustused, eluasemega seotud kulud ja laste igapäevane korraldus. Koguge olulised dokumendid kokku ajal, mil suhtlus veel toimib, ning pange kokkulepped kirja enne, kui arusaamised muutuvad mälestusteks.
Rahulikult ette valmistatud lahutus ei tähenda, et suhe poleks olnud raske või et tundeid poleks. See tähendab, et otsustate edasised praktilised küsimused lahendada selgelt ja lugupidavalt. Kui mõni punkt jääb ebaselgeks, on mõistlik see enne allkirjastamist läbi arutada - hiljem parandatakse halvasti sõnastatud kokkuleppeid tavaliselt palju suurema aja-, raha- ja emotsionaalse kuluga.